Märts, üürirekord

Mulle on Jaak Roosaare blogis kõige rohkem meeldinud see, kui ta kirjutab umbes nii:"kinnisvaras oli tavaline kuu, üürid laekusid, laenud vähenesid, ei midagi erilist, selline see üüriäri juba on". Sarnast lauset on ta vist mitu korda kasutanud, sest see on mulle kuidagi eriti meelde jäänud. Selles kontseptsioonis peitub minu jaoks passiivse investeerimise võlu: varandus kasvab ilma eriliselt ponnistamata, higi pritsimata. Kuigi mu aktsiainvesteeringud on seni olnud tunduvalt tulusamad, jääb see kasv siiski sinna investeerimiskontole numbriks, ent üürimaksed laekuvad panka ja neid saab reinvesteerida või poodi viia. Kuidagi vahetum tunne, tobe, aga nii on.
Seega on eriline rõõm teatada uuest üürirekordist, kuna viimasena soetatud korteri eest laekus ka esimene üürimakse, mis teeb nüüd igakuiseks üürituluks 750 eurot. See raha läheb hetkel kõik kas laenude tagasimakseteks või uuteks investeeringuteks, igapäevaselt seda kasutusse ei võta, aga hea on teada, et pooleteistkordne miinimumpalk on mustadeks päevadeks hädavajalikeks kulutusteks olemas.
Aktsiates pean lähiajal otsustama, mida teha Olympicu müügist saadud kuue tuhandega, kas suurendada osalust senistes positsioonides või panustada mõnele uuele aktsiale. Aprilli jooksul teen ära.
Ühisrahastuses kandsin Crowdestate`i mõnisada eurot juurde. Pole veel otsustanud, mida oma Twino kontoga teha, idaneb idee kanda Mintosesse täpselt sama palju raha kui on Omarahas (6900) ja lasta neil mõnda aega kõrvuti end mulle tõestada. Portaalide statiskanumbrid on kõvasti Omaraha kasuks, aga tahan näha mis see vahe reaalselt rahas teeb, kui algandmed võrdsed. Osaluseksperiment.
Muidu oli ühisrahastuses jälle keskmine kuu, kokku 181 eurot intressi.
Tööreis kaugel mandril läks edukalt, oli palav, oli eksootiline, oli tulus. Ja oli aega ka mõned raamatud reisides läbi lugeda. Ilmar Talve "Juhansoni reisid" üllatas positiivselt, tahan teisigi tema raamatuid ja kindlasti memuaare lugeda. Erik Reinert "Globaalne majandus. Kuidas rikkad rikkaks said ja vaesed üha vaesemaks jäävad" on minu maitse jaoks liiga lahmiv ja populistlik, kasutab "alternatiivseid fakte" ja paneb mõne asjaga täielikult puusse. Ei veennud mind vabakaubanduse kahjulikkuses. Wido Moritsa raamatu meesametnike salaelust võite lugemata jätta.